Kui veel reedel tööle tulles võttis see pilt (ülal - vabandust kvaliteedi (õigemini küll selle puudumise) pärast), mis mulle tööleminnes hommikul vastu vaatas heldimusest nii ohkama ja mõtlema, et talv ei olegi nii kole ja paha aastaaeg vaid täitsa tore ja ilus on tegelikult (jah, ma ise ka imestasin selle mõttevälgatuse üle), siis juba täna hommikul tundus see lumi ja külm ilm taaskord vastik ja paha. Aga siiski-siiski: positiivne moment oli täitsa olemas täna. Nimelt on näha, et päevad hakkavad jälle pikemaks ja valgemaks minema ja on lootust, et varsti jõuab kätte ka aeg, kui ma tööle minemiseks ei pea lausa loomusevastaselt "öösel" üles ärkama:DMuuseas, reedel sai võetud elu kolmas uisutamine ette. Peaaegu täisa kenasti läheb juba. Kukkusin vaid korra ja sedagi viimasel ringil: pidin ju publiku ära ootama, et oma kümnepunktisel jäässesukeldumisel ikka ilusa ohke ära teeniksin :P
Ja hoolimata faktist, et ma järgmine päev oli enesetunne kui peksasaanul (fakt, et ma reaalselt ei kukkunud, ei tähenda seda, et ma korduvalt väljaku ääres asuvasse piirdesse poleks klammerdunud kukkumise vältimiseks ... ja see mõjus minu treenimata käelihastele ikka päris laastavalt), igatsen ma juba jälle väljakule tagasi:D
No comments:
Post a Comment