... täna võin ma seda veel julgelt soovida:))
Minul saabus aasta 2010 Maarjamõisa haigla poole liikudes. Kui nüüd keegi arvas, et minul (või minuga koos olnud inimestest kellegil) juhtus midagi, siis nii see siiski päris ei ole. Lihtsalt paraku leidus üks tore inimene, kes pidi sel ööl lihtsalt tööl olema ja me otsustasime, et enne klubisse tantsu vihtuma minekut läheme tema juurest läbi ja viime talle tunnikene tagasi valmis saanud sushit :))
Uue aasta esimene hommik möödus Maasika sulgemiseni tantsu vihtudes (jah, piinlik tunnistada, aga sinna vahele ehk ka pisut liiga palju kokteile nautides... ). Ja hoolimata ärahävitatud alkoholikogustest ja ülivähestest unetundidest oli enesetunne hommmikul üllatavalt hea - vähesest unest ja suurest tantsimisest olid küll lihased valusad ja korraks tuli ka kerge peavalu (mille doktor L kohe sisseantud rohuga kiiresti välja ravis), kuid muidu oli olemine nii ok, et suutsin oma üliraske kotiga pika maa äärelinnas bussijaama jalutada ja juba esimese uue aasta öö sain oma kodus magada.
PS! Vana aastanumbri sees sai ka venna abielu registreerimiselt ja sellele järgnevalt tordisöömiselt läbi hüpatud ning oma uute sugulastega tutvutud. Kui nüüd päris aus olla, siis mingeid erilisi emotsioone see üritus minus ei tekitanud. Aga uued sugulased suutsid täitsa hea esmamulje jätta:))
Minul saabus aasta 2010 Maarjamõisa haigla poole liikudes. Kui nüüd keegi arvas, et minul (või minuga koos olnud inimestest kellegil) juhtus midagi, siis nii see siiski päris ei ole. Lihtsalt paraku leidus üks tore inimene, kes pidi sel ööl lihtsalt tööl olema ja me otsustasime, et enne klubisse tantsu vihtuma minekut läheme tema juurest läbi ja viime talle tunnikene tagasi valmis saanud sushit :))
Uue aasta esimene hommik möödus Maasika sulgemiseni tantsu vihtudes (jah, piinlik tunnistada, aga sinna vahele ehk ka pisut liiga palju kokteile nautides... ). Ja hoolimata ärahävitatud alkoholikogustest ja ülivähestest unetundidest oli enesetunne hommmikul üllatavalt hea - vähesest unest ja suurest tantsimisest olid küll lihased valusad ja korraks tuli ka kerge peavalu (mille doktor L kohe sisseantud rohuga kiiresti välja ravis), kuid muidu oli olemine nii ok, et suutsin oma üliraske kotiga pika maa äärelinnas bussijaama jalutada ja juba esimese uue aasta öö sain oma kodus magada.
PS! Vana aastanumbri sees sai ka venna abielu registreerimiselt ja sellele järgnevalt tordisöömiselt läbi hüpatud ning oma uute sugulastega tutvutud. Kui nüüd päris aus olla, siis mingeid erilisi emotsioone see üritus minus ei tekitanud. Aga uued sugulased suutsid täitsa hea esmamulje jätta:))
No comments:
Post a Comment