väike võlgade likvideerimine...

Olen juba mitu korda Ühe käest pahandada saanud, et ma liiga kaua aega ei ole midagi bloginud ja sama palju kordi olen ma lubanud üritada veel sama päeva jooksul miskit kirja saada... rõhk siis sõnal üritada, sest nii palju ma end juba tunnen, et teada, et isegi kui on aega, siis ei pruugi lihtsalt seda kirjutamisindu peale tulla... tegelikult ei ole täna ka endiselt seda kirjutamisindu... mõtted, millest kirjutada tekivad tavaliselt siis, kui arvutit käepärast ei ole (enamasti miskipärast teel kuhugile)... aga teen siiski väikese kokkuvõtte oma oktoobrikuu tegemistest:

*kuu alguses veetsin üsna palju aega oma punase suksu (mis taaskord maale talvituma jäeti) seltsis.. sõiduolud ei olnud minu vastu just kõige sõbralikumad:
- esimene raske sõit oli Tiiu sünnipäevalt linna: meeletu tuul (väikesed raskused auto teelhoidmisel - vähemalt minul) ja silma paistev päike (loomulikult ei olnud kontaktläätsi ja päikeseprille kaasa) vaheldumas tiheda paduvihmaga
- järgmine sõit - õhtune, pime aeg (valisin väljumiseks selle kellaaja, kuna tahtsin oodata, et suurem tipptund mööda läheks, seda enam, et osa teest oleks nagunii pimedas sõita ja ka hommikule ei oleks saanud minekut jätta, kuna juba järgmisel päeval oli väga varakult vaja tegus (ja ka roolis) olla) ja uduvihm ei ole samuti mitte kõige sõbralikum kooslus minu jaoks.
- plus veidi lühemad ja pikemad sõidud lõunas viibides
* Tiiu sünnipäev Põlvamaa metsade vahel läheb kirja kui väga veidra tundeelamusega üritus. Kas siis tingituna väsimusest, teadmisest, et eelmisel õhtul oli surnud minu vanatädi , suhtelisest kainusest (öö jooksul jõin kokku ~1,5 l koduõlut - kangust ei tea, kuid väga pähe ei hakanud igatahes mulle), nende koosmõjust või veel millestki kolmandast - igal juhul möödus see pidu kuidagi läbi udu ja pigem kõrvaltvaatajana.
* matused möödusid üllatavalt kergelt - väsimus, pidev tegusolek või taaskord miskit kolmandat?
* 2 vene keele tundi olen vahepeal jõudnud - endiselt on tore ja vana rasva peal oleku ja uue materjali tasakaal on päris paras: kuidagi kergemini jõuavad kohale reeglid, mis varem üle mõistuse keerukad tundusid.
*eelmisel nädalavahetusel 3 õhtut väljaskäimist (peoks päris seda nimetada ei saa)
- neljapäeval kannu kõrtsi karaokevõistluse vaatamine:
- reedel Parlamendis pooleldi ly mahitatsioonil, pooleldi maisekaeiteamismulhakkas tunde tõttu - kohutav (või vähemalt mitte minule meelepärane) muusikavalik ja seltskond selles klubis. Üks kohutavalt igav pidu (+ külm hakkas ka), aga samas minekut ei kahetse, sest nüüd ma vähemalt tean, et sinna ei kavatse ma niipea jalga tõsta
- laupäeval vaatasin üle ka überblingeni: koht kui selline mulle täitsa meeldis (vana tehasehoone miljöö segatuna blingiga) ja pärast maeiteakuimitut rummikoolat ei tundunud ka muusika kõige hullem:D
* voodi otsingud: voodi karkass kohale tulema 2-3 nädalaga, madratsile anti ajaks 2 näd- 2 kuud (sic! IMHO - kui ma lähen asja poodi ostma, võiks selle poodijõudmine võtta siiski vähem aega kui 2 kuud)
* ja möödunud nv - palju magamist ja vedelemist ning vanatädi juubel

Niih, nüüd peaks olulisemad faktid minu oktoobrikuust kirjas olema. Ja enam ma igaks juhuks ei julge lubada, et ma edaspidi usinam postitaja olen:P

Tuul, nõidus või salajased külalised?

No igatahes selline küsimus tekkis mul täna koju jõuedes. Nimelt tabas mind juba koju jõudes äratundmine, et õhk on ikka LIIGA külm... ja kohe selgus ka selle põhjus: minu köögiaken oli pärani lahti.
Minu väikesesse pähe tekkis 3 vähe loogilisemat seletust:
1) Tuul oli nii tugev, et suutis end isegi läbi rõduakende nii tugevana läbi pressida, et suutis ka sisemise akna lahti lükata (järelikult olin akna lingist lahti jätnud - PS! välimised aknad tunduvad endiselt kinni olevat).
2) Kiksu on vahepeal nii osavaks saanud, et suutis oma käpakesega akna lahti sikutada (arvan endiselt, et lingist oli aken lahti) - aknalauda katsid küll Kiksu käpajäljed, aga see oli arvatavasti sellest, et ta ei suuda ju vastu panna kiusatusele igal võimalusel rõdule ronida...
3) Mul on käinud vahepeal salapärased külalised (korteriomanikul (ja never know kas ka eelmisel elanikul) on endiselt võtmed olemas) - aga mida see külaline siit otsida võis ei tea, sest kõik väärtuslik tundub alles olevat...
4) see on enam mitte nii loogiline seletus: vaimud või nõidus...

Ühesõnaga ootan abi müsteeriumi lahendamisel:D

Emotsioonide virr-varr

Nii vähese aja jooksul on mind tabanud nii palju erinevaid emotsioone....

Eile käisin kuulamas Mahavoki kontserti. Väga super oli. Alguses oli väsimus. Siis tuli bänd lavale. Väga hea oli. Väsimus läks üle. Ülesehitus oli kuulajasõbralik: instrumentaal vaheldus lauludega. Muide, hoolimata sellest, et ma üldjuhul instrumentaali (eriti veel elektroonilist - kohati oli ka seda) väga kuulata ei jaksa/viitsi, tegid muusikud (eesotsa Heini Vaikmaaga) niivõrd head tööd, et isegi minul oli mõnus kuulata) vaheldusid lauludega. Ja eriti vahva oli Kare Kauksi siiras imestus, et nii palju rahvast kohale oli tulnud ja neid nii hästi vastu võttis:))
Muuseas, isegi Merka jäi väga rahule. Kommenteeris veel, et oli mõelnud: heli on paigas, valgus on paigas, puudu on veel vaid tants... ja kohe pärast seda see tants tuligi:D
Ühesõnaga läheks uuesti kui võimalus avaneks. Ja tegelikult tekkis soov ka plaat osta, aga paraku ei olnud mul nii palju sularaha kaasas lihtsalt.

Pärast kontserdit sõitsime siis Tartusse. Kuna nagunii pidin täna lõunasse tulema (ja hommikul tartust venna peale korjama), siis arvasin, et öösel, kui maanteed tühjad, on oluliselt mõnusam sõita. EKSISIN. Tekkis küsimus, et mille krd'i pärast on ööl vastu reedet Tallinn-Tartu maantee autodest üsnagi koormatud. Muidugi ei olnud neid päris nii palju, kui päevasel ajal (aga igatahes rohkem, kui Tartu-Valga maanteel btw), kuid kuna nähtavus oli kehva (pimedus + vihm + kehvad klaasipuhastajad), siis oli olukord oluliselt nutusem ja närvesöövam, kui arvasin. Aga jõudsin elusalt kohale:D
Aga täna selgus, et pean Tallinna ja tagasi otsa ühekorra veel ette võtma ja selle põhjused on juba tiba nutusemad:(

Ah jaa, kolmapäeval oli järjekordne vene keele tund. Endiselt oli tore. Kuigi tundub, et nüüd pean juba õppima ka hakkama:D

Ah jaa, kolmapäeval