You Are Classic Rock |
![]() You are a pretty average American guy or gal, even if you don't live in the US. You like music that's basic, honest, and real. The best songs don't have a lot to them. You consider yourself to be pretty normal. You work for a living and put your pants on one leg at a time. You love songs that stand the test of time. You don't fall victim to musical trends. |
Saturday, September 26, 2009
Tegin testi...
Nonii... vahepeal ei viitsi ma miskit targemat teha, kui mõttetuid testikesi lahendada, aga tegelikult läks täitsa täppi isegi:))
Friday, September 25, 2009
Vene keele õpingud jätkuvad
Nonii... selja taga on siis ka minu teine vene keele tund. Ka seekord lendas aeg kiiresti ja oli täitsa tore. VEEL. Veel saan vana rasva peal liugu lasta, mis omakorda laseb tähelepanu pöörata erinevatele pisidetailidele häälduses, millele ma varem tähelepanu pöörata ei osanudki... ehk jääb lõpuks meelde ka:D Muuseas, koju jõudes oli väsimusaste kuidagi oluliselt väiksem, kui töö juurest ära sõites.
Aga täna käisime KUMUs. Nimelt oli seal täna tasuta sissepääs. Paraku olid eksponaatide saalid avatud vaid 18-ni, seega jäi aega ikka pagana väheks. Järgmine kord KUMUsse minnes varume selleks vähemalt pool päeva, siis on aega kõik ära näha (ikka näha, mitte saalidest praktiliselt läbi tormata) :))
Aga täna käisime KUMUs. Nimelt oli seal täna tasuta sissepääs. Paraku olid eksponaatide saalid avatud vaid 18-ni, seega jäi aega ikka pagana väheks. Järgmine kord KUMUsse minnes varume selleks vähemalt pool päeva, siis on aega kõik ära näha (ikka näha, mitte saalidest praktiliselt läbi tormata) :))
Tuesday, September 22, 2009
Punane suksu ja muud tegevused
Jah, taaskord on kirjutamisse pikk paus sisse tulnud ja endiselt vaevab magamatus (kui on võimalik magada, siis lihtsalt pole und ja vastupidi). Püüan siiski oma möödunud nädala sündmustest kerge ülevaate anda:))
Alustasin uuesti vene keele õpinguid. Haapsalus (jah, tean-tean neid kommentaare:D). Kolmapäeval oli esimene tund. Veel enne seda oli mul veel tunne, et ""what the hell was I thinkig", kui lasin Katrinil end nõusse rääkida ja temaga ühinesin ja isegi Laivi kaasa meelitasin (ilmselt vist ei mõlnudki:P". Kuna viimane kogemus vene keele õpingutega oli jube, siis kartsin ei suutnud end kuidagi positiivselt häälestada. Ainuke lohutus oli see, et tegu on siiski algajate grupiga ja ma pole selles jamas üksi:D. Aga ei olnudki midagi hullu. Grupis on inimesi, kes alustavadki keelega täielikult nullist, seega ei tunne ma õnneks end kõige nõrgemana:)) Ja õpetaja jättis ka väga sümpaatse mulje. Olevat ta pärit kakskeelsest perest, seega on ta mõlemas keeles kogu elu sees olnud ja oskab erinevatele detailidele tähelepanu juhtida... Või vähemalt selline mulje jäi esimesest tunnist:)) Aga eks juba ülehomme paistab, kas ma ka siis kogu asja suhtes niivõrd positiivselt meelestatud olen:D
Neljapäeva õhtu veetsin taaskord Rock Cafés. Ja kui nende kava vaadata, siis võiks vist lausa sisse kolida sinna nädalalõppudel (õnneks või kahjuks on siiski TÄPE ka minu rahakotti laastanud, nii et see ei ole võimalik). Seekord esinesid Paabel ja Zetod (koos Lenna Kuurmaaga). Kontsert oli super. Tõeliselt vahva oli näha taaskord kollektiive, kus iga liige oli kogu hingega asja sees ning ka suhtlemine publikuga oli mõnusalt vahetu. Meenus Viljandi aeg ja see, mida ma selle juures kõige rohkem (lisaks kvaliteetajale sõprade seltsis) taga igatsen: need tudengite antud kontserdid - ei saa ju eksamil/arvestusel anda endast vähem, kui maksimum. Pealegi on õhkkond saalis palju mõnusam, kui publikuks on "omad". Loomulikult ei suutnud ma jääda seina äärde istuma, vaid pidin lava ette keksima minema. Väsimus siiski saabus. Täpselt sel hetkel, kui tuli Lenna lavale. Ei tea kas asi oli selles, et juhtusin just sel hetkel oma väsimuspunkti ületama, kuid mulle tundudus, et tema esitus ei läinud kohe üldse selle muusikažanriga kokku. Minu jaoks jäi hääl nõrgaks (oleks oodanud tugevat, madadalat hääletämbrit) ja energiast jäi kuidagi minu jaoks puudu. Aga tegelikult oli isegi hea: mul vähemalt ei olnud kahju pisut enne lõppu ära minna, et jõuda eelviimasele bussile:))
Reedel sõitsin lõunasse. Marju pakkus küüti. Vahva oli teda jälle näha. Muuseas suurema osa teest üürgasime automakile kaasa lauda :D
Laupäev kulges koristamise tähe all (mõni töökaaslane naerab juba praegu, et kas mu hobiks on koristamine: nimelt väga sageli, kui nad juhtuvad uurima, et mis ma nädalavahetusel tegin, siis on vastus, et koristasin:P ). Nimelt kolib üks tuttav minu Valga korterisse sisse ning see oli vaja tema jaoks korda saada.
Ja nüüd siis minu suurim saavutus: võtsin oma punase suksu ja tõin ta päälinna lõbusõitu tegema (loe: sain ise mööda Tallinn-Tartu maanteed sõidetud... ja täitsa elan). Tegelikult ei olnud mul plaanis teda sellel aastal kaasa võtta, kuid aiasaadused ja leiud korterist tuli linna toimetada ning kuna paari nädala pärast lähen nagunii lõunasse tagasi, siis oli lihtsam ise siia tulla, kui transporti kaubelda:))
Alustasin uuesti vene keele õpinguid. Haapsalus (jah, tean-tean neid kommentaare:D). Kolmapäeval oli esimene tund. Veel enne seda oli mul veel tunne, et ""what the hell was I thinkig", kui lasin Katrinil end nõusse rääkida ja temaga ühinesin ja isegi Laivi kaasa meelitasin (ilmselt vist ei mõlnudki:P". Kuna viimane kogemus vene keele õpingutega oli jube, siis kartsin ei suutnud end kuidagi positiivselt häälestada. Ainuke lohutus oli see, et tegu on siiski algajate grupiga ja ma pole selles jamas üksi:D. Aga ei olnudki midagi hullu. Grupis on inimesi, kes alustavadki keelega täielikult nullist, seega ei tunne ma õnneks end kõige nõrgemana:)) Ja õpetaja jättis ka väga sümpaatse mulje. Olevat ta pärit kakskeelsest perest, seega on ta mõlemas keeles kogu elu sees olnud ja oskab erinevatele detailidele tähelepanu juhtida... Või vähemalt selline mulje jäi esimesest tunnist:)) Aga eks juba ülehomme paistab, kas ma ka siis kogu asja suhtes niivõrd positiivselt meelestatud olen:D
Neljapäeva õhtu veetsin taaskord Rock Cafés. Ja kui nende kava vaadata, siis võiks vist lausa sisse kolida sinna nädalalõppudel (õnneks või kahjuks on siiski TÄPE ka minu rahakotti laastanud, nii et see ei ole võimalik). Seekord esinesid Paabel ja Zetod (koos Lenna Kuurmaaga). Kontsert oli super. Tõeliselt vahva oli näha taaskord kollektiive, kus iga liige oli kogu hingega asja sees ning ka suhtlemine publikuga oli mõnusalt vahetu. Meenus Viljandi aeg ja see, mida ma selle juures kõige rohkem (lisaks kvaliteetajale sõprade seltsis) taga igatsen: need tudengite antud kontserdid - ei saa ju eksamil/arvestusel anda endast vähem, kui maksimum. Pealegi on õhkkond saalis palju mõnusam, kui publikuks on "omad". Loomulikult ei suutnud ma jääda seina äärde istuma, vaid pidin lava ette keksima minema. Väsimus siiski saabus. Täpselt sel hetkel, kui tuli Lenna lavale. Ei tea kas asi oli selles, et juhtusin just sel hetkel oma väsimuspunkti ületama, kuid mulle tundudus, et tema esitus ei läinud kohe üldse selle muusikažanriga kokku. Minu jaoks jäi hääl nõrgaks (oleks oodanud tugevat, madadalat hääletämbrit) ja energiast jäi kuidagi minu jaoks puudu. Aga tegelikult oli isegi hea: mul vähemalt ei olnud kahju pisut enne lõppu ära minna, et jõuda eelviimasele bussile:))
Reedel sõitsin lõunasse. Marju pakkus küüti. Vahva oli teda jälle näha. Muuseas suurema osa teest üürgasime automakile kaasa lauda :D
Laupäev kulges koristamise tähe all (mõni töökaaslane naerab juba praegu, et kas mu hobiks on koristamine: nimelt väga sageli, kui nad juhtuvad uurima, et mis ma nädalavahetusel tegin, siis on vastus, et koristasin:P ). Nimelt kolib üks tuttav minu Valga korterisse sisse ning see oli vaja tema jaoks korda saada.
Ja nüüd siis minu suurim saavutus: võtsin oma punase suksu ja tõin ta päälinna lõbusõitu tegema (loe: sain ise mööda Tallinn-Tartu maanteed sõidetud... ja täitsa elan). Tegelikult ei olnud mul plaanis teda sellel aastal kaasa võtta, kuid aiasaadused ja leiud korterist tuli linna toimetada ning kuna paari nädala pärast lähen nagunii lõunasse tagasi, siis oli lihtsam ise siia tulla, kui transporti kaubelda:))
Tuesday, September 15, 2009
(Eilse) päeva küsimus: kuidas sulatada pesumasinat?
Olen viimasel jube laisaks kirjutajaks muutunud. Üks on mulle juba korduvalt märkuse teinud ja täna juba üsna kurjalt:D Algselt oli asi selles, et minu elus lihtsalt ei juhtunud midagi märkimisväärset. Hiljem ei ole "tänu" magamatusele ja kst mis põhjustel veel just erilist kirjutamissoont peale tulnud. Aga tulles tagasi pealkirja juurde: eile suutsin töölt koju liikudes töökaaslasele täie tõsiduse juures mainida, et sulatasin pühapäeval pesumasinat. Mitte et mul oleks õrna aimugi, kuidas või mis põhjustel seda tegema peaks (või ei... põhjuse suudan välja isegi mõelda vajadusel) :D Tegelikult oli lugu täpselt nii proosaline, et tema mainis korra pesupesemist ja mina mainisin, et minu nv. möödus akna värvimise ja külmkapi sulatamise tähe all:)) Seega jah, erilise ajupotensiaaliga ma viimasel ajal just hiilanud ei ole. Aga kui keegi tahab küsida, et kuidas meie majas digiaalkirjastamine käib, siis seda olen vist juba võimeline lausa une pealt seletama...Muuseas olen vahepeal jõudnud lausa kahele kontserdile. Mõlemad toimusid muuseas Rock Café-s. Esimene neist oli Liisi Koiksoni ning Tõnis Mäe ja Chalice ühiskontsert. Liisi säras oma vanas headuses. Ainuke asi oli see, et teda kuulates tundsin, et asi oleks veel täiuslikum jäi üks pisitillukene asi puudu ja see tegi olemise pisut nukraks. Tõnis Mäe ja Chalice ühisetteastumine võttis selle nukra tunde õnneks maha. Chalice oma vahva jutuga (muusika ei ole siiski endiselt päris see, mida mina kuulaksin) ja Tõnis Mägi oma sügavmõtteliste lauludega. Sellest hoolimata tabasin end iga natukese aja tagant mõttelt, et tahaks tagasi sellesse suvisesse hetke, kus kuulasin neid samu laule paduvihmas (viimane lõik postitusest Lummuses). Lihtsalt kogu see vihm ja õhkkond andis nendele lugudele nii palju juurde... Ilmselt parimad asjad siin elus siiski on tasuta:))
Teine kontsert, mida külastasin, oli Led R (samas kohas siis, lihtsalt ülejärgmisel päeval). Olin juba ammu nende kontserdile jõuda tahtnud, kuid ühel või teisel põhjusel on see alati edasi lükkunud (hoolimata sellest, et teadsin kuni laupäeva õhuni neist enam-vähem vaid nii palju, et nad kuuluvad eesti roki raudvarasse ning need paar lugu, mis neilt kuulnud olin, jätsid ülihea mulje). Ka nüüd oli peaaegu oht, et ka sel korral tuleb asi edasi lükata, kuid õnneks siiski leidus üks tore töökaaslane, kes nõustus kaasa tulema. Ja tegelikult ma ei pidanud pettuma: nad ongi head.... Ainult, et teinekord tuleks neid vaatama minna siis, kui endal on rohkem energiat:))
PS! Merka, tänud veelkord selle vahva pildi eest;))
Tuesday, September 8, 2009
Koduarvuti dieet möödas....
Tänu toredatele inimestele, ei pidanudki ma oma läpakale uut juhet ostma, vaid sain selle tasuta (väga vahva, et selliseid inimesi veel leidub).
Tegelikult oli selline arvutivaba aeg omamoodi isegi täitsa kosutav ja kui päris aus olla, siis väga suurt puudust ma arvutist isegi ei tundnud. Ja sain üsna palju ära tehtud: toad õige pisut ümber tõstetud, hunniku patse punutud jne...
Ja isegi spontaanse otsuse najal jõudsin isegi tantsima. Tegelikult oli algne plaan kutsuda lihtsalt sõbrants külla minu kodu vaatama pärast värskenduskuuri läbimist, kuid tal oli kuri plaan mind välja vedada ja väikese veenmise peale see tal isegi õnnestus. Ja kuigi must vaikselt hakkab saama alternatiivitibi (Kertu sõna muide) ja kohtadesse, kus kunagi pidutsetud sai enam väga ei kisu, siis vahelduseks oli täitsa tore ka vanu aegu meenutada ja noorte tudengite keskel ringi keksida:)) (aga niipea sellegipoolest enam tagasi ei kisu=) )
Tegelikult oli selline arvutivaba aeg omamoodi isegi täitsa kosutav ja kui päris aus olla, siis väga suurt puudust ma arvutist isegi ei tundnud. Ja sain üsna palju ära tehtud: toad õige pisut ümber tõstetud, hunniku patse punutud jne...
Ja isegi spontaanse otsuse najal jõudsin isegi tantsima. Tegelikult oli algne plaan kutsuda lihtsalt sõbrants külla minu kodu vaatama pärast värskenduskuuri läbimist, kuid tal oli kuri plaan mind välja vedada ja väikese veenmise peale see tal isegi õnnestus. Ja kuigi must vaikselt hakkab saama alternatiivitibi (Kertu sõna muide) ja kohtadesse, kus kunagi pidutsetud sai enam väga ei kisu, siis vahelduseks oli täitsa tore ka vanu aegu meenutada ja noorte tudengite keskel ringi keksida:)) (aga niipea sellegipoolest enam tagasi ei kisu=) )
Subscribe to:
Posts (Atom)
