Aasta hakkab kohe-kohe lõppema...

... ja sellel puhul olevat komme teha kokkuvõtteid ja mõelda tagasi möödunud aastale.

Üks suurem asi, mis kohe-kohe lõppevasse aastasse jäi, on järjekordne kolimine. Oma ei ole (st. endiselt on üürikas), kuid praegune elukoht meeldib mulle lihtsalt väga palju rohkem, kui eelmine.

Lisaks võib kohe-kohe lõppevale aastale tagasi vaadates leida nii mõnegi sündmuse, mis vähendab mu võimalusi "Ma ei ole... " mängus kaasmängijad purju joota (loe: leidus nii mõnigi asi, mida tegin elus esimest korda):
* pidasin soolaleivapidu
*käisin laeval pidutsemas ja sain oma jala ka Rootsimaa pinnale asetatud (mille tulemusena tekkis ühest tulevasest (või juba peaaegu praegusest) meedikust nii mõnigi pisut kompromiteeriv foto minu arvutisse) - nii, et ettevaatust L, kui sa mulle tulevikus tasuta taastusravi ei võimalda:P
* sõitsin rulluiskudega
* jõudsin laulupeole publikuna (nii rongkäikku vaatama, kui ka kontserdi algust kuulama - varem olin sinna vaid lauljana jõudnud)
* hakkasin blogi pidama
* käisin 3D kinos
* tapeetisin iseseisvalt tuba
* mägisin bowlingut
* klubide tasemel jalgpalli vaadatud (jah, see ei oleks mul meeles olnud, kui ma oma blogi arhiivi piilunud ei oleks)
* vaatasin telekast jalkat
* sõitsin (ise roolis olles) Tallinn-Tartu maanteel, nii üksi, kui ka reisikaaslastega
* käisin PÖFF'il
* jõudsin uiskudel jääle (ja endiselt kavatsen tagasi minna)
* jätsin jõulud vahele
* ja lõpuks: tegin väikese tagasivaate möödunud aastale (varem seda teinud ei ole ja uusaastalubadusi ma endiselt keeldun andmast)

Ühesõnaga endiselt kehtib minu puhul see pilt:

Selleks aastaks on siis jõulud läbi...

... ja sellel aastal sai lõpuks teha teoks mõtte, mis on mul juba mitmed aastad peas keerelnud. Nimelt otsustasin sel aastal jõulud lihtsalt vahele jätta. Ainus, mis jõule meelde tuletas, olid telekast jooksvad jõulufilmid...

Muuseas, nii vahva, kuidas pool tunnikest jääl ühe väga toreda inimesega võib tuju väga palju paremuse poole muuta:D

PÖFF on selleks aastaks lõppenud

Oma esimesel PÖFF'i aastal suutsin piirduda nelja filmi ja Bulgakovi "Meister ja Margariita" audio-visuaalse tõlgendusega.

Lisaks eelmises postituses mainitutele jõudsin vaatama veel kahte filmi.

Esimene neist oli selline intrigeeriva nimega film, nagu "Suurus on oluline" - sisu ei olnudki nii intrigeeriv, kui minu rikutud mõttemaailm arvas/lootis/vms:P. Tegu oli ühe vahva filmiga, kus aastaid oma suure ülekaaluga võitlemisest väsinud seltskond otusustas tegelema hakata hoopis sumomaadlusega. Igal liikmel sellest pundist oli oma erinev taak kanda, milles nad oma suurt ülekaalu süüdistasid. Ja loomulikult tuli lõpuks välja, et suurus tõesti ei ole oluline... vähemalt olulistes asjades:))

Teine oli "Kümnest üheteistkümeni" - Millegipärast tuli mul seda filmi vaadates minu vanatädi meelde (olgu muld talle kerge) ja selgus, et mina olen niigi väga kergelt pääsenud.

Meistrit ja Margaritat läksin vaatama eriliselt süüvimata, MIDA ma üldse vaatama lähen (nagu oli tegelikult ka kõigi teiste filmide puhul (välja arvatud Merehädaline kuul)) (ja isegi raamat oli läbi lugemata). Meelde suutsin jätta vaid koha, kus asi toimub:P Aga mulle tegelikult meeldib aeg-ajalt niimoodi kultuurielamusi saama minna: nimelt kui ei ole mitte mingeid ootusi, on võimalik jälgida asja nn. avatud meeltega (st. kogu filmi/ettekande/etenduse/jne ajal ei võrdle seda meeleheitlikult oma eelnevalt tekkinud ootustega vaid suudad jälgida ka teisi pisiasju). Mul endal on nimelt sageli raskusi sundida end avatud meeltega midagi jälgima. Aga elamusest endast nii palju, et esimestel minutitel oli ahastus, et MIDA ma küll vaatama olen tulnud ja kuidas ma suudan seda jama 40 minutit jälgida, aga üsna kähku läks asi huvitavamaks ja tegelikult möödus see aeg väga kiiresti. Jõudis tekkida ka mingi oma nägemus (mis suure tõenäosusega on petlik:P), millest raamatus juttu võis olla. Väga hea meelega võrdleksin seda ka reaalsusega. (Siit palve: kui kellegil juhtub see raamat kuskil riiulis tolmu koguma, siis oleksin väga õnnelik, kui saaksin seda laenata )

Kokkuvõtteks: Väga hea esmamulje jäi mulle kogu sellest asjast ja püüan kindlasti ka järgmisel aastal selle ürituse oma graafikusse (ka rahalisse) mahutada. Ka siis, kui ma kompanjoni ei peaks leidma:D

Aa, seda ka, et publiku lemmikfilmi nägin ka mina ära ja see oli ka minu lemmik (neist neljast, mida nägin - aitähh A, et sa oma pileti Kertul mulle lubasid loovutada:P) :D