Ja ongi see vastik, külm ja pime aastaaeg kätte jõudnud, kui parema meelega talveunne vajuks ja enne kevadet ei ärkaks... selline väsimus on lihtsalt kogu aeg sellest pimedusest ja päikesepuudusest. Kogu aeg on külm ja pime ja vastik jne....
Ja ei ole minust ka erilist lume nautijat (kas ma olen tõesti ainus???). Eriti vastumeelne tundub lumi ja talv linnas, kus see niigi kehvas seisus kõnniteed veelgi raskemini läbitavaks muudavad ja isegi värskeltsadanud lumi ei tundu enam kuigi tore, sest kujutluspilt sellest, mis selle kõigega kaasneb, rikub selle ilusa pildi minu jaoks ära (ja ei ma ei suuda seda alla suruda).
Kuidagi läks nii, et eelmisel nädalavahetusel jõudsin jälle kord täiesti plaaniväliselt klubisse tantsima. Algselt oli küll plaan lihtsalt M-ga minu uus voodi kokku monteerida ja väikene vein selle tähistamiseks ära juua. Voodit kokku me ei pannud (põhjendus ilmub järgmises postituses), kuid veinile tegime küll üks-null:)) Ja nagu ennegi juhtunud, tekkis pärast väikest alkoholimanustamist kange soov tantsima minna ja nii see läks... koju (st. M juurde) jõudsime alles kella kuueks, pärast pikka jalutuskäiku Überblingenist Õismäele (alguses oli mõnus jalutada ja pärast tundus juba narr taksot võtta)... lõppes asi sellega, et järgmisel päeval koju jõudes olid jalad nii märjad ja külmunud, et valus oli trepist üles minna... brr.... :S
Ja muuseas, alates tänasest jõuludeni on mul lisaks Kikile veel üks korterikaaslane: ema töökaaslase tütrel oli tema praktikaperioodiks vaja öömaja ja mul lihtsalt ei olnud südant ära ütlemiseks...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment