Jah, taaskord on kirjutamisse pikk paus sisse tulnud ja endiselt vaevab magamatus (kui on võimalik magada, siis lihtsalt pole und ja vastupidi). Püüan siiski oma möödunud nädala sündmustest kerge ülevaate anda:))
Alustasin uuesti vene keele õpinguid. Haapsalus (jah, tean-tean neid kommentaare:D). Kolmapäeval oli esimene tund. Veel enne seda oli mul veel tunne, et ""what the hell was I thinkig", kui lasin Katrinil end nõusse rääkida ja temaga ühinesin ja isegi Laivi kaasa meelitasin (ilmselt vist ei mõlnudki:P". Kuna viimane kogemus vene keele õpingutega oli jube, siis kartsin ei suutnud end kuidagi positiivselt häälestada. Ainuke lohutus oli see, et tegu on siiski algajate grupiga ja ma pole selles jamas üksi:D. Aga ei olnudki midagi hullu. Grupis on inimesi, kes alustavadki keelega täielikult nullist, seega ei tunne ma õnneks end kõige nõrgemana:)) Ja õpetaja jättis ka väga sümpaatse mulje. Olevat ta pärit kakskeelsest perest, seega on ta mõlemas keeles kogu elu sees olnud ja oskab erinevatele detailidele tähelepanu juhtida... Või vähemalt selline mulje jäi esimesest tunnist:)) Aga eks juba ülehomme paistab, kas ma ka siis kogu asja suhtes niivõrd positiivselt meelestatud olen:D
Neljapäeva õhtu veetsin taaskord Rock Cafés. Ja kui nende kava vaadata, siis võiks vist lausa sisse kolida sinna nädalalõppudel (õnneks või kahjuks on siiski TÄPE ka minu rahakotti laastanud, nii et see ei ole võimalik). Seekord esinesid Paabel ja Zetod (koos Lenna Kuurmaaga). Kontsert oli super. Tõeliselt vahva oli näha taaskord kollektiive, kus iga liige oli kogu hingega asja sees ning ka suhtlemine publikuga oli mõnusalt vahetu. Meenus Viljandi aeg ja see, mida ma selle juures kõige rohkem (lisaks kvaliteetajale sõprade seltsis) taga igatsen: need tudengite antud kontserdid - ei saa ju eksamil/arvestusel anda endast vähem, kui maksimum. Pealegi on õhkkond saalis palju mõnusam, kui publikuks on "omad". Loomulikult ei suutnud ma jääda seina äärde istuma, vaid pidin lava ette keksima minema. Väsimus siiski saabus. Täpselt sel hetkel, kui tuli Lenna lavale. Ei tea kas asi oli selles, et juhtusin just sel hetkel oma väsimuspunkti ületama, kuid mulle tundudus, et tema esitus ei läinud kohe üldse selle muusikažanriga kokku. Minu jaoks jäi hääl nõrgaks (oleks oodanud tugevat, madadalat hääletämbrit) ja energiast jäi kuidagi minu jaoks puudu. Aga tegelikult oli isegi hea: mul vähemalt ei olnud kahju pisut enne lõppu ära minna, et jõuda eelviimasele bussile:))
Reedel sõitsin lõunasse. Marju pakkus küüti. Vahva oli teda jälle näha. Muuseas suurema osa teest üürgasime automakile kaasa lauda :D
Laupäev kulges koristamise tähe all (mõni töökaaslane naerab juba praegu, et kas mu hobiks on koristamine: nimelt väga sageli, kui nad juhtuvad uurima, et mis ma nädalavahetusel tegin, siis on vastus, et koristasin:P ). Nimelt kolib üks tuttav minu Valga korterisse sisse ning see oli vaja tema jaoks korda saada.
Ja nüüd siis minu suurim saavutus: võtsin oma punase suksu ja tõin ta päälinna lõbusõitu tegema (loe: sain ise mööda Tallinn-Tartu maanteed sõidetud... ja täitsa elan). Tegelikult ei olnud mul plaanis teda sellel aastal kaasa võtta, kuid aiasaadused ja leiud korterist tuli linna toimetada ning kuna paari nädala pärast lähen nagunii lõunasse tagasi, siis oli lihtsam ise siia tulla, kui transporti kaubelda:))
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment