Söömamatus...

... eile sai siis esimest korda vaadatud jalgpalli klubide tasemel (mängisid siis Flora ja mingi Taani klubi, mille nime ma ei suuda väljagi lugeda, meeldejätmisest rääkimata (igatahes hakkas see B tähega)) ja üldse oli see neljas kord jalgpallimängu vaadata (koolistaadionitel peetud mängude jälgimised ei lähe siin loetelus arvesse). Muuseas, kogemata kombel olin endale ümber tõmmanud Flora värvides salli:P

Kertu söömamatus (loe: söömatus) oli nii suur, et ta tuli välja pühadusetõotusega ja käis mõtte, minna jalgpalli asemel sööma (eriti suure pühadusetõotusena kõlab see Kertu suust - kes teab see teab ja kes ei tea, aga keda väga huvitab, see küsib minu käest). Kuigi tagantjärgi ei tundukski see mõte enam nii kohutav, sest mäng oli ma-sen-dav, kui just üks üliilus värav poolt välja arvata.

Jah, mäng oli masendav, kuid tänu vahvale kaaslasele said minu naerulihased taaskord korraliku treeningu:D

PS! Mulle tuletati meelde, et ma pean end 01. augustil toimuvaks jalkamänguks (mängijana) vormi viima, seega igasugused treeneri ja treeningväljaku pakkumised on oodatud:P Kui see ei õnnestu, siis tuleb lasta end mängu alguses surmavalt vigastada, sest seda tõotati mulle ka pühalikult, et surnuna mind keegi platsile jääma ei sunni :D