*pilt pärineb siit: https://kirjastus.tea.ee/eng/categories/kutseharidus/psyhho?productID=1556
Ma poleks iial uskunud, et suudan kuigi pikalt lebada ühe koha peal, taustaks kostmas vaid loodushääled. Veel uskumatumaks pidasin seda, et suudan seda vaikset idülli nautida. Aga just nii see oli. Mina, vaikselt loksuv järvevesi, päike ja raamat (vt. pilt üleval). Raamat ise oli väga hea, loen teinekordki, kui kätte juhtub:)) Isegi natukene kahju oli, kui vahepeal poodi läinud rahvas tagasi jõudis ja selle idülli lõhkus. Aga tore oli sellegipoolest: palju päikest, jutuajamisi, 2 õhtut sauna jne:))
Tagasitee kulges läbi Pärnu (st. autoga Pärnusse, seal väike lõunasöök ja siis bussiga edasi)... minust pidavat saama täitsa hea kaardilugeja (ma ise lisasin sellele fakti, et teedel, mida ma ise tunnen:) )
PS! Ka oma kodus on võimalik põlved väga valusalt katki kukkuda... vähemalt mina oskan seda teha... aia:(
No comments:
Post a Comment